Berliin, Alexanderplatz (osad 12-14)

  • 3 filmi

Osa 12: “Madu mao hinges” (59 min.)

Osa 13: “Väljas ja sees ning hirmu hirmu saladus” (59 min.)

Epiloog: “Rainer Werner Fassbinder: Minu unistus Franz Biberkopfist” (111 min.)

„Paarkümmend tagasi ‒ olin siis ehk 14‒15 ja kannatasin peaaegu tapva puberteedi all ‒ sattus mulle mu ebaakadeemilisel ja äärmiselt isiklikul kirjanduslikul teekonnal, mida täielikult juhtisid mu enda instinktiivsed assotsiatsioonid, pihku Alfred Döblini raamat „Berliin, Alexanderplatz“.“

Nii meenutab Rainer Werner Fassbinder oma esimest kohtumist romaaniga, mille põhjal ta lavastas 1979. aastal 15,5 tunni pikkuse telesarja. Fassbinderi biograaf Michael Töteberg on kirjutanud: „Erinevalt Döblinist ei esitle Fassbinder meile suurlinna portreed, vaid toob vaataja ette interjööride jada dramatiseeringu: ta hindab konflikti emotsionaalseid piirkondi ja keskendub täielikult Franzi, Reinholdi ja Mieze suhetele, pannes sellesse konstellatsiooni omaenda elustsenaariumi.

Telesarjas „Berliin, Alexanderplatz“ astus Fassbinder silmitsi omaenda eluga. Suur tegelaste hulk andis talle võimaluse kaasata näitlejatena kõiki inimesi, kellega tema rajad kunagi ristunud olid.“

Bravuurikuselt ja filmimeisterlikkuselt jääb Fassbinderi Döblini-adaptsioon ainulaadseks saavutuseks Saksamaa televisiooni ajaloos. Fassbinder on öelnud: „Kui ma olin lõpetanud sarja „Berliin, Alexanderplatz“ võtted, ütlesin endale: „Nii, nüüd on see kunst mulle selge.““

Kogumik sisaldab

Berliin, Alexanderplatz 12 (1980)
  • Erilinastus
  • 59min
Berliin, Alexanderplatz 13 (1980)
  • Erilinastus
  • 59min
Berliin, Alexanderplatz 14 (1980)
  • Erilinastus
  • 1h 51min